Definition and Theory of
Web-based Youthwork
Kokkuvõtte.
Noorsootöötajad alustasid
Interneti kasutamist juba 1980 aastal. Internet on koht, mis on väga tähtis
noorsootöö jaoks, sest noored kasutavad seda iga päev. Kõik asjad ja terminid,
mis on seotud Internetiga alati liikuvad ja muutuvad. On olemas erinevad online
noorsootöö meetodid, näiteks:
-
veebipõhine
noorsootöö (erinevad võrgustikud, kus on info noorte jaoks, interneti mängud ja
veebpõhine suhtlus)
-
online noorsootöö
(suhtlemine, noorsootöö reaalses ajas aga interneti põhiselt, virtuaalsed
noortekeskused)
-
online noorte
tegevused (see, mida noored loovad iseseisvalt internetis)
-
väline
kommunikatsioon (erinevad suhtlemised interneti kaudu)
-
õpe edendamine
(noored saavad teada midagi interneti kaudu)
Noorsootöö on väga lai
valdkond, mida on väga raske vaadelda teaduslikust vaatenurgast. Noorsootöö sees
on väga palju erinevaid asju. Noorsootöös ei ole praegu mingit teooriat, sest
seda on raske luua. Teooriat on raske luua, kuigi mõned teadlased väidavad, et
noorsootöös on olemas 6 mõõdet, mis võivad teooriat tekitada: jätkusuutlikus,
ühiskond, meetodid, inimlikkus, ülesanded (ehk eesmärgid), väärtused. Mis need
mõõted tähendavad?
Ühiskond – noorsootöö võib lähtuda sellest, mida tähendab ideaalne ühiskond. Sellises
olukorras noorsootöö peab aitama saavutada ideaalset ühiskonda , peab arendama
ühiskonda noorte kaudu. Lähtudes noorsootööst ideaalne ühiskond tähendab seda,
et inimesed on aktiivsed kodanikud, isegi noored. Virtuaalses noorsootöös on võimalik ka
aktiivsust arendada (nt. Facebooki kommenteerimine, erinevate blogide pidamine
jne)
Inimlikkus – noorsootöö peab aktiivsete tegevuste järgi arendama noortel aktiivsust ja
oskust ennast väljendada nii, nagu seda teevad inimesed, noorsootöö peab
arendama individuaalsust.
Jätkusuutlikus – see mõtte on suunatud noorte ja looduse koostööle.
Virtuaalne maailm aitab noortel ja täiskasvanutel uurida maailma, teada saada
mis seal toimub ilma selle kahjustamiseta (tänapäeval kõik inimesed võivad
vaadata maailma erinevate programmide abil, nt. Google Earth ja Google Street
View).
Eesmärgid – mõtte on selles, et noored peavad olema võimalikult rohkem ideaalsed nii
iseenda kui ka ühiskonna jaoks. Selle mõtte eesmärk on selles, et teha ideaalse
maailma noorte jaoks koos noortega.
Meetodid – see on rohkem seotud õpetamisega. Noorsootöötajad võivad ja peavad selle
mõtte järgi suhtlema noortega lähtudes oma kogemustest. Erinevad jututoad
võivad sellisel meetodil aidata.
Väärtused – selline mõtte põhineb Inimõiguste Ülddeklaratsioonile ja Laste Õigustele.
Noorsootöötajad peavad oma töös mõtlema sellest, kas noorte õigused on
kahjustatud või mitte.
Oma töös noorsootöötaja
peab mõtlema kõikidest kuuest aspektidest. Noorsootöötajad
peavad oma töös mõtlema sellest, mis on kasulik ja tähtis noorte jaoks, mitte
noorsootöötaja jaoks. Töös noortega ei ole tähtis aru saada mis on hea ja mis
on halb, see ei ole esmane. Esmane noorsootöös on aru saada, miks noor käitub
just niimoodi, missugused motiivid on tema käitumises. Virtuaalne noorsootöö
peab olema ka tähtis tänapäeva maailmas. Muidugi virtuaalne suhtlemine ei
näita meile kehakeelt ja miimikat, kuid see, mida noor postitab oma
sotsiaalvõrgustikus on ka väga tähtis ja näitab tema sisetunnet ja olukorda.
Formaalne õpe on väga
tähtis ja keegi ei vaidle sellega. Kuigi informaalne õpe on sama tähtis. Ja kus
noored saavad seda õpet? Muidugi internetis. Teadlased väidavad, et väga tihti toimub informaalne
õpe läbi suhtluse. Suhtlemise ajal saame me teada midagi uut
ja nagu kõik teavad, enamik inimestest suhtlevad just interneti teel. National
Development Centre for Online Youth Work VERKE suhtleb noortega online´is ainult
siis, kui noored seda tahavad ja see on õige virtuaalne suhtlemine.
Noorsootöötaja ei pea sundima, ta peab suunama.
Töötades noortega on vaja
meeles pidada, et peab olema tagatud nende ohutus. Kui noorsootöötaja suhtleb
noortega virtuaalses keskkonnas tähendab see, et noorsootöötaja peab
olema pädev ja peab teadma millest ta räägib.
Noorsootöö on selline
valdkond, mida on väga raske panna ühte valdkonda (kas formaalne või informaalne
õpe). Virtuaalne noorsootöö kaasab endasse mõlemaid.
Foreman’i järgi
noorsootöö peab arendama noorte individuaalsust. Noorsootöös peab olema nii
planeeritud, kui ka mitteplaneeritud õpe. Selleks, et õigesti õpetada,
noorsootöötaja peab aru saama, millises olukorras elab noor, missugused
on tema tingimused. Tingimustest arusaamine aitab paremini noort õpetada ja anda
talle seda, milleks ta on võimeline.
Paljud võrgustikud, mis
tegelevat virtuaalse noorsootööga kasutavad oma töös jututubasid. Suhtlemine on
kõige parim vahend suhtlemises noortega ja nende õpetamises. Virtuaalne noorsootöötaja
peab olema väga tähelepanelik, selleks et kohe aru saada, mis läheb halvasti ja
mida on vaja parandada. VERKEs noorsootöötajatel on võimalus suhelda teiste
professionaalidega, selleks et nõu paluda ja kompetentselt noorte probleeme
lahendada ja nõu anda. Mõnedel virtuaalsetel noortekeskustel suhtlevad
noored rühmades, nendega, kellel on sarnased probleemid. Sellistes ühises tubades on väga
tihti mingi noorsootöötaja, kes saab nõu anda ja diskussioonis osaleda.
Nieminen väidab, et
noorsootöös on järgmised funktsioonid: sotsialiseerimine, individuaalsus,
hüvitis. Sotsialiseerimine peab
õpetama noori osalema kultuurses elus, ühiskonna probleemides ja selles, mis
teda ümbritseb. Individuaalsus peab
aitama noori teha midagi iseseisvalt, see mis on omapärane. Siin noorsootöötaja
peab oskama kuulata ja aru saada, mis on tähtis noorte jaoks, mis on
vajalik.