II osa

Definition and Theory of Web-based Youthwork

Kokkuvõtte.

Noorsootöötajad alustasid Interneti kasutamist juba 1980 aastal. Internet on koht, mis on väga tähtis noorsootöö jaoks, sest noored kasutavad seda iga päev. Kõik asjad ja terminid, mis on seotud Internetiga alati liikuvad ja muutuvad. On olemas erinevad online noorsootöö meetodid, näiteks:

-          veebipõhine noorsootöö (erinevad võrgustikud, kus on info noorte jaoks, interneti mängud ja veebpõhine suhtlus)

-          online noorsootöö (suhtlemine, noorsootöö reaalses ajas aga interneti põhiselt, virtuaalsed noortekeskused)

-          online noorte tegevused (see, mida noored loovad iseseisvalt internetis)

-          väline kommunikatsioon (erinevad suhtlemised interneti kaudu)

-          õpe edendamine (noored saavad teada midagi interneti kaudu)

Noorsootöö on väga lai valdkond, mida on väga raske vaadelda teaduslikust vaatenurgast. Noorsootöö sees on väga palju erinevaid asju. Noorsootöös ei ole praegu mingit teooriat, sest seda on raske luua. Teooriat on raske luua, kuigi mõned teadlased väidavad, et noorsootöös on olemas 6 mõõdet, mis võivad teooriat tekitada: jätkusuutlikus, ühiskond, meetodid, inimlikkus, ülesanded (ehk eesmärgid), väärtused. Mis need mõõted tähendavad?

Ühiskond – noorsootöö võib lähtuda sellest, mida tähendab ideaalne ühiskond. Sellises olukorras noorsootöö peab aitama saavutada ideaalset ühiskonda , peab arendama ühiskonda noorte kaudu. Lähtudes noorsootööst ideaalne ühiskond tähendab seda, et inimesed on aktiivsed kodanikud, isegi noored.  Virtuaalses noorsootöös on võimalik ka aktiivsust arendada (nt. Facebooki kommenteerimine, erinevate blogide pidamine jne)

Inimlikkus – noorsootöö peab aktiivsete tegevuste järgi arendama noortel aktiivsust ja oskust ennast väljendada nii, nagu seda teevad inimesed, noorsootöö peab arendama individuaalsust.

Jätkusuutlikus – see mõtte on suunatud noorte ja looduse koostööle. Virtuaalne maailm aitab noortel ja täiskasvanutel uurida maailma, teada saada mis seal toimub ilma selle kahjustamiseta (tänapäeval kõik inimesed võivad vaadata maailma erinevate programmide abil, nt. Google Earth ja Google Street View).

Eesmärgid – mõtte on selles, et noored peavad olema võimalikult rohkem ideaalsed nii iseenda kui ka ühiskonna jaoks. Selle mõtte eesmärk on selles, et teha ideaalse maailma noorte jaoks koos noortega.

Meetodid – see on rohkem seotud õpetamisega. Noorsootöötajad võivad ja peavad selle mõtte järgi suhtlema noortega lähtudes oma kogemustest. Erinevad jututoad võivad sellisel meetodil aidata.

Väärtused – selline mõtte põhineb Inimõiguste Ülddeklaratsioonile ja Laste Õigustele. Noorsootöötajad peavad oma töös mõtlema sellest, kas noorte õigused on kahjustatud või mitte.

Oma töös noorsootöötaja peab mõtlema kõikidest kuuest aspektidest. Noorsootöötajad peavad oma töös mõtlema sellest, mis on kasulik ja tähtis noorte jaoks, mitte noorsootöötaja jaoks. Töös noortega ei ole tähtis aru saada mis on hea ja mis on halb, see ei ole esmane. Esmane noorsootöös on aru saada, miks noor käitub just niimoodi, missugused motiivid on tema käitumises. Virtuaalne noorsootöö peab olema ka tähtis tänapäeva maailmas. Muidugi virtuaalne suhtlemine ei näita meile kehakeelt ja miimikat, kuid see, mida noor postitab oma sotsiaalvõrgustikus on ka väga tähtis ja näitab tema sisetunnet ja olukorda.

Formaalne õpe on väga tähtis ja keegi ei vaidle sellega. Kuigi informaalne õpe on sama tähtis. Ja kus noored saavad seda õpet? Muidugi internetis. Teadlased väidavad, et väga tihti toimub informaalne õpe  läbi suhtluse. Suhtlemise ajal saame me teada midagi uut ja nagu kõik teavad, enamik inimestest suhtlevad just interneti teel. National Development Centre for Online Youth Work VERKE suhtleb noortega online´is  ainult siis, kui noored seda tahavad ja see on õige virtuaalne suhtlemine. Noorsootöötaja ei pea sundima, ta peab suunama.

Töötades noortega on vaja meeles pidada, et peab olema tagatud nende ohutus. Kui noorsootöötaja suhtleb noortega virtuaalses keskkonnas tähendab see,  et noorsootöötaja peab olema pädev ja peab teadma millest ta räägib.

Noorsootöö on selline valdkond, mida on väga raske panna ühte valdkonda (kas formaalne või informaalne õpe). Virtuaalne noorsootöö kaasab endasse mõlemaid.

Foreman’i järgi noorsootöö peab arendama noorte individuaalsust. Noorsootöös peab olema nii planeeritud, kui ka mitteplaneeritud õpe. Selleks, et õigesti õpetada, noorsootöötaja peab aru saama, millises olukorras elab noor, missugused on tema tingimused. Tingimustest arusaamine aitab paremini noort õpetada ja anda talle seda, milleks ta on võimeline.

Paljud võrgustikud, mis tegelevat virtuaalse noorsootööga kasutavad oma töös jututubasid. Suhtlemine on kõige parim vahend suhtlemises noortega ja nende õpetamises. Virtuaalne noorsootöötaja peab olema väga tähelepanelik, selleks et kohe aru saada, mis läheb halvasti ja mida on vaja parandada. VERKEs noorsootöötajatel on võimalus suhelda teiste professionaalidega, selleks et nõu paluda ja kompetentselt noorte probleeme lahendada ja nõu anda. Mõnedel virtuaalsetel noortekeskustel  suhtlevad noored rühmades, nendega, kellel on sarnased probleemid. Sellistes ühises tubades on väga tihti  mingi noorsootöötaja, kes saab nõu anda ja diskussioonis osaleda.

Nieminen väidab, et noorsootöös on järgmised funktsioonid: sotsialiseerimine, individuaalsus, hüvitis. Sotsialiseerimine peab õpetama noori osalema kultuurses elus, ühiskonna probleemides ja selles, mis teda ümbritseb. Individuaalsus peab aitama noori teha midagi iseseisvalt, see mis on omapärane. Siin noorsootöötaja peab oskama kuulata ja aru saada, mis on tähtis noorte jaoks, mis on vajalik.